värk

See also: vark

Estonian

Etymology

From Middle Low German werk (“work, action”).

Pronunciation
  • IPA(key): /ˈværk/, [ˈværkˑ]
  • Rhymes: -ærk
  • Hyphenation: värk

Noun

värk (genitive värgi, partitive värki)

  1. (colloquial) stuff, things

Declension
Declension of värk (ÕS type 22e/riik, k-g gradation)
singular plural
nominative värk värgid
genitive värgi värkide
partitive värki värke
värkisid
illative värki
värgisse		 värkidesse
värgesse
inessive värgis värkides
värges
elative värgist värkidest
värgest
allative värgile värkidele
värgele
adessive värgil värkidel
värgel
ablative värgilt värkidelt
värgelt
translative värgiks värkideks
värgeks
terminative värgini värkideni
essive värgina värkidena
abessive värgita värkideta
comitative värgiga värkidega

Further reading
  • M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll, editors (2009), “värk”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language]‎ (online dictionary, in Estonian), 2nd edition, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation)
  • värk in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
  • värk in Sõnaveeb

Swedish

Pronunciation
  • audio(file)
  • Homophone: verk

Etymology 1

From Old Swedish værker, from Old Norse verkr, from Proto-Germanic *warkiz, from Proto-Indo-European *werg- (“to suffer”).

Noun

värk c

  1. (uncountable) ache; continuous, dull pain
  2. (usually in the plural) labor pain, contraction (a strong and often painful shortening of the uterine muscles prior to or during childbirth)
Declension
Declension of värk 
Singular Plural
Indefinite Definite Indefinite Definite
Nominative värk värken värkar värkarna
Genitive värks värkens värkars värkarnas
See also

Verb

värk

  1. imperative of värka

References

Anagrams
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.