suhe

Estonian

Etymology

Borrowed from Finnish suhde.

Noun

suhe (genitive suhte, partitive suhet)

  1. relation
  2. relationship

Declension
Declension of suhe (ÕS type 6/mõte, t-ø gradation)
singular plural
nominative suhe suhted
genitive suhte suhete
partitive suhet suhteid
illative suhtesse suhetesse
suhteisse
inessive suhtes suhetes
suhteis
elative suhtest suhetest
suhteist
allative suhtele suhetele
suhteile
adessive suhtel suhetel
suhteil
ablative suhtelt suhetelt
suhteilt
translative suhteks suheteks
suhteiks
terminative suhteni suheteni
essive suhtena suhetena
abessive suhteta suheteta
comitative suhtega suhetega

Derived terms

Further reading
  • suhe in Eesti keele põhisõnavara sõnastik
  • M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll, editors (2009), “suhe”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language]‎ (online dictionary, in Estonian), 2nd edition, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation)
  • suhe in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
  • suhe in Sõnaveeb

Middle English

Noun

suhe

  1. Alternative form of sowe

Serbo-Croatian

Adjective

suhe

  1. inflection of sȗh:
    1. masculine accusative plural
    2. feminine genitive singular
    3. feminine nominative/accusative/vocative plural
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.