sõjaaeg

Estonian

Etymology

From sõja (“war”) +‎ aeg (“time”).

Pronunciation
  • IPA(key): /ˈsɤjɑːeɡ̊/

Noun

sõjaaeg (genitive sõjaaja, partitive sõjaaega)

  1. wartime

Declension
Declension of sõjaaeg (ÕS type 22u/leib, eg-j gradation)
singular plural
nominative sõjaaeg sõjaajad
accusative sõjaaja sõjaajad
genitive sõjaaja sõjaaegade
partitive sõjaaega sõjaaegu
sõjaaegasid
illative sõjaaega
sõjaajasse		 sõjaaegadesse
sõjaajusse
inessive sõjaajas sõjaaegades
sõjaajus
elative sõjaajast sõjaaegadest
sõjaajust
allative sõjaajale sõjaaegadele
sõjaajule
adessive sõjaajal sõjaaegadel
sõjaajul
ablative sõjaajalt sõjaaegadelt
sõjaajult
translative sõjaajaks sõjaaegadeks
sõjaajuks
terminative sõjaajani sõjaaegadeni
essive sõjaajana sõjaaegadena
abessive sõjaajata sõjaaegadeta
comitative sõjaajaga sõjaaegadega
Notes

    1) The long illative singular form with -sse is rarely used for this declension type.

References
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.