iseloom

Estonian

Etymology

From ise (“self”) +‎ loom (“animal”).

Noun

iseloom (genitive iseloomu, partitive iseloomu)

  1. character, disposition, nature

Declension
Declension of iseloom (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative iseloom iseloomud
genitive iseloomu iseloomude
partitive iseloomu iseloome
iseloomusid
illative iseloomu
iseloomusse		 iseloomudesse
iseloomesse
inessive iseloomus iseloomudes
iseloomes
elative iseloomust iseloomudest
iseloomest
allative iseloomule iseloomudele
iseloomele
adessive iseloomul iseloomudel
iseloomel
ablative iseloomult iseloomudelt
iseloomelt
translative iseloomuks iseloomudeks
iseloomeks
terminative iseloomuni iseloomudeni
essive iseloomuna iseloomudena
abessive iseloomuta iseloomudeta
comitative iseloomuga iseloomudega

Derived terms

Further reading
  • iseloom in Eesti keele põhisõnavara sõnastik
  • M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll, editors (2009), “iseloom”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language]‎ (online dictionary, in Estonian), 2nd edition, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation)
  • iseloom in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
  • iseloom in Sõnaveeb
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.