aastaaeg

Estonian

Etymology

From aasta (“year”) +‎ aeg (“time”), Calque of German Jahreszeit.

Pronunciation
  • IPA(key): /ˈɑːstɑˌɑe̯ɡ̊/, [ˈɑːstɑˌɑe̯ɡ̊]
  • Rhymes: -ɑeɡ
  • Hyphenation: aas‧ta‧aeg

Noun

aastaaeg (genitive aastaaja, partitive aastaaega)

  1. season, time of year
    1. One of the four divisions of a year: spring, summer, autumn, winter.
      See kaunis paik väärib vaatamist igal aastaajal.
      This beautiful place should be seen in every season.

Declension
Declension of aastaaeg (ÕS type 22u/leib, eg-j gradation)
singular plural
nominative aastaaeg aastaajad
accusative aastaaja aastaajad
genitive aastaaja aastaaegade
partitive aastaaega aastaaegu
aastaaegasid
illative aastaaega
aastaajasse		 aastaaegadesse
aastaajusse
inessive aastaajas aastaaegades
aastaajus
elative aastaajast aastaaegadest
aastaajust
allative aastaajale aastaaegadele
aastaajule
adessive aastaajal aastaaegadel
aastaajul
ablative aastaajalt aastaaegadelt
aastaajult
translative aastaajaks aastaaegadeks
aastaajuks
terminative aastaajani aastaaegadeni
essive aastaajana aastaaegadena
abessive aastaajata aastaaegadeta
comitative aastaajaga aastaaegadega
Notes

    1) The long illative singular form with -sse is rarely used for this declension type.

See also
Seasons in Estonian · aastaajad (layout · text) · category
kevad (“spring”) suvi (“summer”) sügis (“autumn”) talv (“winter”)

References
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.